Reisi viimane sihtpunkt oli Warssaw, Poola pealinn.
Tegelikult ei olnudki Warssaw meie huviobjektiks, pigem jäi kojusõidu tee peale. Otsustasime aga siiski teha seal ühe ööbimise ja hommikul startides otse koju jõuda.
7. august
WARSSAW
Wroclawis sõime hotellis toeka hommikusöögi ning asusime teele. Warssawi sõit kestis kokku 3 tundi ja mõnikümmend minutit. Kuna me nii varakult hotelli sisse registreerida ei saanud, siis suundusime otse vanalinna poole ja parkisime auto võimalikult lähedale. Warssawis on nädalavahetusel parkimine tasuta ja sellest oli ka aru saada, sest kõikvõimalikud kohad tänaval oli autosid täis. Isegi 10 min tiirutamise järel ei leidnud me ühtegi vaba kohta. Seega sai panustatud väiksema tasulise parkla peale, kus 4 h maksis kokku 18 PLNi. No mis raha see on, eksole.
Vanalinna jõudmiseks läks ca 7 min ja leidsime taas eest meeletud rahvahulgad. Eestlase jaoks üsna harjumatu. Seda enam, et me siin kodus olles väldime isegi rahvarohkeid üritusi ja näiteks Selveri “hullusid päevasid”.
Esmalt oli ülesandeks leida WC ja seejärel mõistlik söögikoht. Tualetid leidsime ja söögikoha ka.
Kui kõhud täis, siis tegime turistidele sobiliku ringkäigu vanalinnas. Muuhulgas külastasime vanalinna ja Uuslinna ning kõndisime Kuningate teekonnal, mis saab alguse Kuningalossist ja selle ees asuvast platsist.
Warssawi kohta ütlesid meie kohalikud tuttavad, et seal pole praktiliselt ühtegi originaalis säilinud vanalinna maja, sest Warssawi pommitamisega II maailmasõja ajal tehti kogu linn sisuliselt maatasa. Ka ei ela Warssawis ühtegi inimest, kelle kohalik põlvnemine oleks pikem kui 80 aastat. See tähendab, et ka sealne elanikkond sisuliselt kadus linna hävitamisega.
Vanalinn ja Kuningalossi taastamisega aga on aastakümneid tegeletud ja see on suudetud peaaegu taastada. Ainus, mis sõjast alles jäi, oligi tänavate võrgustik.
Millegipärast me arvasime, et Warssawis pole eriti midagi vaadata. Seda enam olime üllatunud ja rahul, et leidsime eest muheda ja koduse olemisega vanalinna.
Sellega lõppes meie ametlik Poolaga tutvumise reisi osa ja suundusime hotelli.
Radisson Collection Hotel Warssawis oli nagu kirss tordil. 5-tärni hotell kõikide mugavustega, sealhulgas bassein ja SPA kompleks. Muidugi kasutasime seda mõnuga ära, sest nädal otsa igapäevaselt pikkade vahemaade kõndimine oli meid omajagu väsitanud.
Vedelesime basseinis ja käisime saunas. Päris ootamatu, et saunas sattus olema üks (võis olla türgi rahvusest) noorem mees, kes küsis luba leili visata ning seejärel hakkas rätikuga meile, kes me laval istusime, kuuma tuult lehvitama. Ikka nii, et igaühe suunas tegi 3 jõulist rätikuviibet ja nii mitu-mitu ringi.
Minu jaoks oli selline heatahtlik teenus esmakordne. Täitsa meeldiv. Viimaks, kui jäime umbes 5-kesi lavale (mina, Ivo ja 3 välimaalast) hakkas ka jutuke veerema. Kohe uuriti, kustkandist me pärit oleme. Eesti oli neile hästi teada. Rääkisime Poolast, Poola ajaloost ja Balti riikide iseseisvusest. Väga põgusalt ka ukrainlastest ja sõjast tingitud immigratsioonist jne.
Selline meeldiv õhtupoolik saunas siis 🙂
Hiljem, õhtul, tellisime poistele tuppa õhtusöögi ja läksime ise alla baari kokteile ja suupisteid nautima.
8. august
12 tundi sõitu ja olimegi kodus.
Ja nüüd natuke ka reisisellidest, toidust ja turistiks olemisest.
Reisisellid
Turistinänn
Seekord oli mu üheks ülesandeks reisilt midagi meenutamiseks kaasa tuua, aga see pidi olema kasutatav. Siin pildil kogu mu saak.
Lublin – puidust hobune ja linnamotiiviga sokid
Krakow – kohaliku kunstniku maalitud klaasist vaas, Starbucks Krakowi kohvitassid
Zakopane – lõikelaud ja muud puidust nikerdised – peamiselt köögitarvikud, nokamüts
Wroclaw – loomaaiast linasest kandekott ja kaks plakatit, mis juba eelmises postituses kuvatud said
Warssaw – koobalt värviga savikannuke ja lusikas, kuke-kujuline kuuseehe
Kuuseehted on uus traditsioon reisidelt kaasa tuua. Nüüd juba kahelt reisilt toodud ja nii ka edaspidi, kui vähegi võimalik.
Ise leian, et olin igati praktiline turist seekord 😉
Toit
Veider oli see, et me ei suutnud tükk aega tuvastada, mis võiks olla Poola rahvustoit, mida kindlasti seda maad külastades võiks proovida. Kui me seda kohalikult tuttavalt küsisime, siis ei osanud ta kohe niimoodi konkreetselt vastata. Pärast põgusat nõupidamist oma abikaasaga, pakkusid nad, et need võiksid olla nö Poola pelmeenid. Need siis hautatud või küpsetatud piruka-mõõtu pelmeenid ( u 3 korda suuremad kui meie oleme harjunud), mis täidetud erineva täidisega. Näiteks liha, liha ja köögiviljad, maitsestatud köögiviljad või kohupiim.
Restoranides neid väga ei pakutud. Seal ikka selline tavapärane menüü.
Söödud me ju saime sel reisil ja otseselt nuriseda poleks põhjust. Samas, toiduelamust nagu ei saanudki. Poisid sõid enamuse ajast pitsat või pastat. Mina püüdsin valida erinevaid roogi.
Kaks toitu, mis minu poolt kõrgemad punktid võiksid saada olid: Krakowis Mr Steak restoranis söödud Shish kebab ja Warssawis lõunasöögiks söödud ahjus küpsetatud pardiliha. Tegelikult oli taldrikul pool parti ja nii koib kui rinnaliha olid väga maitsvad ja hästi tehtud.
Väga maitsvad toidud olid ka Gliwitche linnakeses Ormianska restoranis. Eriti mõnusad olid nende kohapeal tehtud limonaadid.
Sandomierzis sain aga veidra hautatud kapsa osaliseks. Nimelt oli punast hakitud kapsast hautatud koos nelgi maitseaine ja kaneeliga. See oli ikka päris veider, aga söödav. Hautatud kapsas pidavat Poolas olema üsna tavapärane, kuid mitte selliste maitseainetega.
Linnades ei söönud me kordagi keskväljaku restoranis. No tegelikult Sandomierzis sõime ja kohe saime ka rämeda arve ning toiduga ei jäänud kohe üldse rahule. Lisaks oli ooteaeg lubatud 35 minuti asemel 55 minutit. Üldjuhul jäid meie restoraniarved 48 – 110 EURi vahele. Kõikides teistes söögikohtades oli toit päris maitsev, ooteaeg 15-25 min ja teenindus igati meeldiv.
Arvestades, et meid oli 4 inimest, nendest 3 kasvueas meest (suure söömaga, noh) ja tavaliselt tellisime härraga juurde kas ühe või kaks klaasi kohalikku õlut või majaveini. Siis minu hinnangul täitsa OK hinnaklass.
Mõned toidupildid ka siis lõpetuseks.
Kokkuvõtteks.
Soovitame Poolat reisi sihtkohana väga. Meile meeldis ja jäime igati rahule.
Aitäh lugemast, kes vastu pidas ja jäta FBsse või siiasamasse siis ka mõni kommentaar, kui miskit hinge läks.
Loe reisikirja eelmisi osasid siin:
Maamaja blogi 