Tere tulemast 2024 aastasse!
Jah, 2023 aasta on möödunud suuremas osas maakodu taastamise tähe all. Sellel suvel lükkasime edasi ka oma tavapärase perereisi, et maamajaga ühele poole saada. Parem üks aasta pingutada rohkem ja siis edaspidi nautida vabadust valida oma paiknemisi ja liikumisi nii suvel kui teistel aastaaegadel.
Niisiis, eelmisest postitusest juba teate, et sisetööd on lõpetamise järgus. Peamiselt värvimised, liistud, viimased sättimised jne. See on minu jaoks kõige magusam etapp kogu renoveerimisest. Kui saab panna oma kohale tagasi mööbli, millelt eemaldatud hirmsa õnnetuse viimsedki jäägid, ning hoolikalt hoitud-puhastatud vanad esemed, mis talumajaga vaieldamatult kokku käivad.
Eelmise aasta eelviimasel päeval tõime laost ära esimese kärutäie mööblit ja muud dekoratiivset kraami. Kahjuks selgus, et üle 3 aasta lao-elu on mitmele vanale mööblitükile päris raskelt mõjunud. Mõned asjad olid ka sellised, mis olid saanud veidi rohkem kuumust. Ja näiteks minu lemmik – puhvetkapp, ilusate reljeefsete roheliste antiiksete ukseklaasidega, oli niiskusest hallitama läinud ja nüüd ei teagi, mis sellega edasi teha. Kas annab üldse päästa veel? Eks kevadel püüame teda tuulutada ja kuivatada ja ehk mingi vahendiga töödelda. Kui sellest kasu on, siis ehk saame kapi taastada ja tuppa tagasi tuua.
Teine suur murelaps on pehme mööbel, mille polstri osad on täielikult kahjustatud kustutusveest ja suitsust. Kolm tugitooli, üks väiksem uus-rokokoo diivan ja kaks pinki. Ma siiski olen optimistlik ja valmis need polstri osad kõik uued tegema. Kuidagi ei suuda leppida, et neist enam üldse asja ei saa. Küll me midagi välja mõtleme.
Nagu öeldud, siis tõime käruga ära nii palju kui mahtus. Aga väga nagu ei mahtunudki. Ainult mõned kapid.
Panen siia pilte, mis nüüd taas “kodus” on. Mõni ese on sellises seisus, et sellega tuleb enne veidi vaeva näha, kui saab tuppa oma kohale panna.
Näiteks vana seinakell oli ülemisest osas saanud kuumakahjustusi ja puit veidi söestunud. Ka lihvides ei saanud algset puidu tooni enam taastada ja nii otsustasin selle siis mustaks värvida. Kell sai endale ka uue koha. Kui varem oli ta köögis, siis nüüd kolis elama rehetuppa.
Kummutipealne peegel on samuti saanud nii vee, tahma kui kuumakahjustusi. vana lakk on kobrutama hakanud ja samuti on peegli ülemine karniis kuuma tõttu veidi tumedamaks muutunud. Selle esemega tuleb mul veidi rohkem vaeva näha ja ilmselt jääb suurem töö kevadesse kui saan juba õues lihvida ja tolmutada.
Üsan heas seisus oli aga köögi kummut, millel töötasapinna ära lihvisin ja uuesti õlitasin. Natuke oli ka seismisest kopitanud lõhna kapis sees aga ka selle sain lõhnaeemaldaja ja kuivatamisega kenasti eemaldatud. Kapp on nüüd tagasi oma aukohal köögis ja temale kaaslaseks uus (vana) nõuderiiul, mille restaureerimise lugu juba varasemast postitusest lugeda saite.
Lõpuks ometi sain kastidest välja pakkida mõned oma kogutud vanad dekoratiivsed esemed ja neile sobivad kohad leida riiulitel, ahju peal ja akende laudadel.
Varsti juba uutest edasiminekutest!
Maamaja blogi 