Katust meie maamajal veel ei ole. No tegelikult nagu juba peaaegu on, aga mitte päris valmis.
Aprillis alustasid katuse-ehitajad töid ja tasapisi on need ikka edasi ka liikunud.
Pärast seda kui kõik vana soojustus ja materjal oli eemaldatud, vahetati välja 12 sarikapaari. Jah, katus on meil ikka suur – üle 300 ruutmeetri pinda.
Pärast sarikate vahetust on põhirõhk läinud katuse soojustamisele, mis on osutunud algselt töömahukamaks tegevuseks. See juhtub siis, kui ehitaja valib uue materjali ja töömehed ei oska sellega veel eriti ümber käia. Augusti esimese nädalaga aga sai õnneks katusele soojustus peale ja alustati roobituse paigaldamisega. Edasi laotatakse tõrvapapp ja siis juba plekk.
Valisime seekord plekk-katuse, sest lootsime soodsamalt hakkama saada. Paraku on see valik sama eksklusiivseks osutunud kui eelmine (puidust kimm). Seda just rahaliste väljaminekute pärast.
Kui 8 aastat tagasi renoveerisime terve maja 100K eest ära, siis seekord on sama raha läinud ainult katusele. Ja no sellele lisaks on veel vaja elektritööde eest maksta, maja väline soojustus ja vooder panna ning vahelagede soojustus ning viimistlused teha.
Hetkel tundub, et põrandad on kenasti ära kuivanud ning suuremaid pragusid karta ei olegi. Neid muidugi on, aga mitte nii suured, et peaks hakkama uut põrandat panema. Vaja ainult üks suurem lihvimine teha.
Niisiis, on lootust, et augustis näeme juba katust päris valmis kujul ja sealt edasi saame hakata vaikselt majas sees nokitsema.
Varsti uued uudised! Püsi lainel!
Maamaja blogi 