Eelmisel sügisel olin ma hingepõhjani nördinud, et novembris juba lumi maha tuli ja maha ka jäi. Mure ja pahameel olid seotud sellega, et planeeritud vundamenditöid ei jõua enne suurt talve valmis teha. Nii ka läks.
Siinkohal pean vajalikuks mainida, et Hange.ee keskkonnast leitud ehitaja osutus petiseks, kes ise kordagi objektil ei käinud ja saatis sinna kaks kõhetut vennikest, kes ehitusest mitte midagi ei teadnud. Ja nõnda siis jäigi meie alasti kistud majake talveks unne ja uut hooaega ootama.
2010/2011 talv oli lumerohke ja raske. Kui lumi sulanud ja maapind veel rohekaks ei olnud tõmbunud, alustasime nädalavahetustel töötegemist. Õnneks leidsime ka ehitajad, kes lubasid maja vundamendist katuseni valmis teha. Kohtusime vanuse poolest juba üle keskea nö. brigaadijuhiga päris mitu korda, vaatasime koos jooniseid ja arutasime lahendusi. Kõik tundus põnev ja paljulubav.
Aprillis alustasid 3 meest objektil töid. Lammutati eelmisel sügisel sosseppade poolt laotud vundamendiosad, kaevati korralikult lahti vundamendi taldmiku valamiseks vajalik osa maapinnast, toestati seinad ja eemaldati mõned pehkinud palgid. Esimese nädalaga jõuti ära teha meie jaoks uskumatult palju tööd.Mida aeg edasi seda enam rauges nende innukus.
Pärast kolmenädalast töötegemist oli uuesi tulemusi väga vähe näha. Tagatipuks lõikas üks joobes ehitusmees saega maja tagaseinas aknaava ümbert ära 2 ruutmeetrit korralikku ja tervet palki. Nutt tuli kurku seda pilti vaadates.
Ehh, alkohol ja ehitus ei käi meie mõistes omavahel kuidagi kokku – vastutasime ju tööde tellijana ka meeste ohutuse eest objektil. Purjus peaga tehtud palgimõrv ei jätnud muud võimalust kui mehed minema saata.
Otsustasime mõned tööd oma jõudude ja pisukese nõuga ise ära teha.