Sõltuvus

Sõltuvus (käitumuslik sõltuvus) on seisund, mille käigus ilmnev vastupandamatu vajadus korduvalt siduda end tegevustega, mis mingil ajahetkel võivad viia tõsiste negatiivsete tagajärgedeni isiku füüsilise, vaimse, sotsiaalse ja/või finantsilise heaolu osas. Kõige tõsisem sõltuvuse tunnus on see kui inimene neist võimalike tagajärgede ilmingutest hoolimata jätkab nimetatud tegevusi. – allikas Wikipedia

Vot nii, sõbrakesed. Tunnistan ausalt, et olen sõltuvuses ja minu tegevust ei pidurda isegi finantsilise heaolu ohustamine.

Nimelt olen juba aastaid sõltuvuses kõikvõimalike vanade asjade kokkuostmisest ja seda eelkõige läbi osta.ee portaali.

Olen ostnud vanu asju alates lauanõudest a lõpetades mööbliga. Siin minu mõned viimase aja ostud-

Vana puhvetkapp, mis vajab kõvasti restaureerimist. Minu Pärnu vanaemal oli küll ehituselt erinev kuid samasuguste roheliste klaasidega puhvet kunagi.

 

 

Söögilaud koos vaheplaatidega.Vajab ainult puhastamist. Põhimõtteliselt võiks kohe kasutusele võtta. Hetkel ootab garaazis esimeste tubade valmimist.

 

 

 

 

 

Veekann ja pesukauss. No selline lihtsalt peab olema ühes vanas majas.

 

 

 

 

 

 

Vastupandamatult ilus ja vana lõunaserviis. See pannakse tavaliselt lauale jõulude ajal. Mmmmm ….. kaunis!

 

 

 

 

 

Selliseid kraanikausse on jube raske leida. Pildiloleva avastasi aastake tagasi Aruvalla vanavaralaadalt. Pühapäeviti tasub seal ikka nuuskimas käia.

 

 

 

 

 

 

 

Vana baromeeter. Hädavajalik abivahend maamajas.

 

 

 

 

 

 

Need siis mõned näiteks viimasest paarist-kolmest kuust. Kuid kuna olen osta.ee aktiivne kasutaja olnud juba aastast 2006, siis võite ise pakkuda palju seda träni jub kogutud on.

No loodame, et varsti tuleb katus ja seejärel  saab hakata sisetöid tegema. Kaugel see sissekoliminegi siis enam on.

Ikka ilma katuseta…

Kuigi meie 2011 miinimumprogramm nägi ette, et enne talve tulekut on nii vundament, põrandad kui katus peal, siis kahjuks nii libedalt pole läinud. Vundamendi saime ehitajate abiga korda (maja tõsteti üles, vana vundament lõhuti ära ja ehitati uus alla), samuti soojustasime maa-aluse vundamendiosa ja perimeetri (selle töö tegin ma praktiliselt üksinda ära). Kõige suurema osa suvest võtsid betoonitööd. Esmalt mõõtsime koos Ivoga kahekesi välja veranda vundamendi, tegime saalungid ja valasime loomulikult ära ka. Seejärel veranda põranda valamine. Edasi läks töö juba eluruumidesse. Valatud saime nii mõlema lapse toa põrandad kui rehetoa põranda. Pakun et kokku ca 60 m2.

Järgmiseks tööks oli ülejäänud majaosa vaheseinte vundamentide saalungite ehitamine ja valamine. Kui need tööd said tehtud, asus Iff palgitööde kallale. Enesekindluse saamiseks läks kallis abikaasa ka Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse 2-päevasele palkehitiste koolitusele. Mitte et see hädavajalik oleks olnud aga kinnitust, et kasutab õiget loogikat, sai küll. Nüüd meil siis 2 sertifitseeritud ehitaat peres – mina läbisin puitaedade ehitamise koolituse ja härra läbis palkehitiste koolituse.

Palgitöödest on meil tänaseks korda tehtud eluruumide osa aknaalused (5 akent) ja sama majaotse 3 alumise palgi vahetus. Kõik see kalli abikaasa enda kätetöö.

Sügis oli kibekiire tööaeg ka muude tegevuste kui ehituse poolest. Nimelt istutasin septembris 2 nädalavahetusega (jällegi täiesti üksi) ca 200 kuuske. Ja need ei olnud mitte 20 cm pikad pisikesed istikud vaid ikka korralikud 80 cm pikkused noored kuused. Nüüd sõiduteepoolne krundiosa kenasti hekihakatisega varustatud. Õnneks oli pikk ja soe sügis nii et loodetavasti said puud kenasti juurduda. Eks kevadeks näeb palju neid kasvama on jäänud.

Ahjaa, üks suurem töö oli veel ka drenaazisüsteemi ehitamine. Selle tegi küll rohkem traktor ära aga ega see torude paigaldamine koos drenaazikraavi tasandamisega ka kerge ei olnud. Nüüd on maja ümber 50 m drenaazi paigaldatud ja ca 80 meetrine drenaaziosa viib kogu sademevee teeäärsesse kraavi.

Traktoriga saime ka veetorud majast kaevuni veetud ja kinni aetud. Kaevu endaga olid sellised lood, et ülemine rõngas on ilmselt maapinnaga koos veidi paigast nihkunud, no nii 4-5 cm. Püüdsime küll rõngast veidi lahti kaevata ja seda paika tõmmata aga ei miskit. Otsustasime siis, et las jääb nagu on, tsemendime ainult praod kinni, et mulda ja muud prahti sisse ei vajuks. Mõeldud, tehtud! Kaev ootab vaid uut palkidest kaevurakist, mille peremees lubas talvega garaazis valmis meisterdada.

Aga ah, oleme endiselt katuse ootel ja kuigi juba novembri algusest saadik lubab tuttav ehitaa tulla ja töödega alustada, siis pole see vell kahjuks juhtunud. Nii, et meie majake peab kannatlikult ootama. Õnneks oleme teda kaitsnud vihma ja lume eest suurte koormakatetega lootuses, et see lahendus saab olema eriti lühiajaliselt ajutine.