Õige vastus oleks, et “mõne inimese puhul hoolitseb ja mõne puhul ei hoolitse”.
Minu puhul võib öelda, et ikka väga hoolitseb. Kes mind veidike tunnevad, siis teavad, et ma olen selline inimene, kes naljalt mingeid enam-vähem korras asju (või ka riideid) ära ei viska. No käsi lihtsalt ei tõuse. Selle asemel parandan-puhastan-uuendan, et saaks jälle mõnusasti kasutada. Ja maamajas nokitsemine on mu jaoks absoluutselt puhkus – nii vaimseks taastootmiseks kui oma loomingulise mina väljaelamiseks.
Seda võib nimetada taaskasutuse elustiiliks, kokkuhoidlikkuseks või ka kitsipunglikkuseks. Kes kuidas soovib 😉
Ühesõnaga, mõtlesin et jagan vahepeal ka veidi loomingulisema sisuga postitusi. Seekord võtsin nõuks näidata, milliseid vanu esemeid ja põlengus kannatada saanud asjakesi, olen püüdnud taastada ja kasutuskõlblikumaks muuta. Võis siis kohandada neid selliselt, et need sobiksid meie maamajaga. See siis olnud minu nokitsemise ja vaimse maandamise-taastootmise-puhkamise tegevuseks.
1. Väike riiul-nagi
Riiul sai kannatada põlengus, pealmine osa oli täitsa süsimust aga õnneks puit ei olnud veel päris põlema läinud. Värvuselt oli ta ka enne samasugune punane aga pärast õnnetust ikka üsna kole. Mõni oleks selle ilmselt minema visanud aga mina mitte. Kahjuks mul pole pilti “enne” ja panen siia ainult lõpptulemuse.
Riiul sai puhastatud, lihvitud, kruntvärvi alla ja uue ilusa punase värvi peale. Lisaks kauni mustri Lihula lilltikandi ainetel.
Muuseas, meie maja on kohe Kirbla küla külje alla ja Kirbla naiste rahvariide seelikud on just sarnast punast värvi ning kauni lilltikandiga.
2. Puidust tool
See tool seisis mul tegelikult juba päris algusest, leidsin ta aidast ja ei raatsinud ära visata. Olin ta raami ca 10 aastat tagasi ära puhastanud ja üle peitsinud, põhja sel toolil enam polnud.
Kuna ma ühtlasi olen ka selline värvide armastaja, siis sai toolile valitud vähe särtsakam välimus. Raami värvisin tumeroheliseks, seljatoe elemendi tegin akrüülvärvidega rahvariide-kirjuks ja istumise kohale kasutasime ära ühe seisma jäänud tammest liimpuit kilbi tüki (oli kusagilt välja lõigatud). See oli enam-vähem sobivas suuruses, natuke tuli seda küll mõõtu lõigata, et ta kenasti raami peale mahuks.
Vot selline lahendus siis.
3. Esiku konsool-lauake
On meie juures olnud juba päris pikki aastaid. Kunagi oli ta osa magamistoa mööblist kui me veel Tatari korteris elasime. Siis aga reisis meiega maamajja ja oli ustavalt oma rolli täitmas maamaja esikus. Tema algne ilme oli ka muidugi kena – tumepruun ja kergelt lillaka alatooniga puidupeits. Põlemise käigus ja asjade väljavedamisega majast sai tema pealisplaat kahjustada ja päris palju vett. Kasutamiseks seda enam taastada ei õnnestunud. Niisiis tegime talle uue pealmise plaadi, freesisime sisse kauni kujuga profiili plaadi äärtesse (kalli abikaasa abil) ja värvisin korpuse ning sahtlid kenasti tumeroheliseks (sama värv, mis eelmisel toolil). Sahtlid said ka endale uued portselanist nupud ja kuidagi juhtus nii, et ostes tundus nuppude mustri värv sinakas aga kui ette panin, siis oli täpselt seda värvi, mis kapikese raam. Nii, et läks hästi sellega 😀
Selline stiil sobib maamajasse rohkem, kuigi ka enne oli ta igati nunnu. Mul vist “enne” pilti ei olegi. Pean otsima kas leian.
4. Kööginõude riiul
Oli meil kasutusel köögis ja sai kunagi aastal 2014 kombineeritud ühest lihtsast taluriiulist ja ühest kapi kroonist, mille ma ei-tea-kust-kohast soetanud olin. Siis oli meie stiil rohkem “talulik” ja sellisena sobis riiul meile igati hästi.
Otsustasin aga köögi teha siiski veidi maamajalikuma ja riiulit tsuti upgreidida.
Riiul sai helehalli värvuse ja klaasidega uksed ette. samuti portselanist uksenupud (samasugused nagu esiku konsool-lauakesel).
Panen siia nii “enne” kui “pärast” pildi riiulist ja köögi nurgakesest, sest ka kraanikausi raami värvisin sama värvi. Nagu komplekt või nii 😀
5. Vitstest tool
Ootas ka oma aega juba aastaid. Eks ta oli saanud päris palju kannatada, mõned vitsad olid puudu, mõned katki läinud. Põhi oli poolik ja ega seal istuda ei saanud.
Meil aga maal palju hõbepajusid, lõikasin siis neid kevadel, leotasin ning kasutasin parandamiseks ära. Sai täitsa kobe aga uute ja vanade vitste vahe oli liiga kontrastne. Mis seal ikka, sega siis toonijate abil kokku sellise värvi, mida võib mu üheks viimaste aastate lemmikuks nimetada ja pintseldasin ta lihtlabaselt üle. No tuleb tunnistada, et nende vitste värvimine oli ikka tüütu. Aga lõpuks sai tehtud ja siis ka selline sobiva katteriidega istumispadi juurde nikerdatud. Muuseas, istumispadja kangas on abikaasa vanadest triiksärkidest, sest ka neid ei ole ma ära visanud vaid kavatsen neist kunagi lapitehnikas voodikatted ja kardinad õmmelda. Jah, ma saan aru, et ma olen oma taaskasutuses juba veidi veider, aga no mis siis.
Lõpptulemus siis pildil aga nagu ikka jäi tegemata “enne” pilt.
6. Vana tööpink
Ootas ka juba väga kaua aega puhastamist ja putitamist. selle laua me tõime kunagi ühest vanast talust Pärnu lähedalt Häädemeestelt.
Laud sai puhastatud ja veidi siledamaks lihvitud, veidi vajas ka jalgade raam kohendamist.
Ja juba leidis laud ka kasutamist erakorraliseks veebikohtumiseks.
7. Kummut
Kasutasime seda maal abiköögis juba päris mitu aastat. Eks ta sai ka põlengus veidi kannatada kuid õnneks mitte niipalju, et taastada ei kannataks. See kummut oli samast komplektist konsool-lauaga ehk siis tema viimistluseks oli puiduspoon ja tumepruun lillaka kumaga peits.
Tulemus aga sai selline ja kummut tagasi abiköögis, mis samuti põhjaliku uuenduse sai.
8. Mõned nipet-näpet asjad veel
Panen siia lihtsalt pilte asjadest, mis puhastatud-parandatud-värskendatud ja uuesti kasutusele võetud.
Praeguseks kõik. Hakkan varsti ühe-või paarikaupa mööblit laost majja tooma ja eks siis ole näha, kas ja kuipalju nad taastamist vajavad. Siis aga juba uued postitused.
Lugemiseni!
Maamaja blogi 